Bilde
SOS-metoda
SOS-metoda addá ohppiide konkrehta reaidduid maiguin oadjebasat sáhttet dahkat juoidá jus oidnet ahte earát vásihit cielaheami, rasisma dahje vealaheami
Vásáhusat, maid olbmot geat ieža leat vásihan cielaheami, rasisma ja vealaheami leat juogadan, čájehit ahte go ii oktage daga maide dakkár dilálašvuođas sáhttá leat liikka bávččagahtti go ieš dat cielaheapmi maid vásiha – Jaskatvuohta bávččagahttá. Danne lea Amnesty hábmen golbma oahpahuslágideami SOS-metoda birra, mas ulbmiljoavku lea nuoraid- ja joatkkaskuvlaoahppit.
BUORRE DIEHTIT:
Áigegeavaheapmi: 60–90 minuhta
Ulbmiljoavku: Nuoraidskuvla ja Joatkkaskuvla
Fága: Servodatfága, servodatdieđa, sosiáladieđa, politihkka ja olmmošvuoigatvuođat,
Fágaidrasttildeaddji fáttát: álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi, demokratiija ja mielborgárvuohta
Leat ráhkaduvvon golbma iešguđetlágan PowerPoint ovdanbuktima maid ovdanbohtet golbma iešguđetlágan arena gos cielaheapmi, rasisma ja vealaheapmi sáhttet dáhpáhuvvat: Neahtas, skuvllas ja almmolaš báikkiin. Dat golbma iešguđetlágan arena čilgejit iešguđetlágan dáhpáhusaid (caser), ja dain leat iešguđetlágan interaktiiva hárjehusa. Dássážii lea vuos dušše okta dain oahpahusdiimmuin jorgaluvvon sámegillii: SOS-metoda almmolaš báikkis.
SOS-metoda addá ohppiide konkrehta reaidduid maiguin oadjebasat sáhttet dahkat juoidá jus oidnet ahte earát vásihit cielaheami, rasisma dahje vealaheami – juogo neahtas, skuvllas dahje almmolašbáikkis. Vállje oahpahuslágideami mii heive du klássii buoremusat!
Oahpahusas čilgejuvvo vuđolaččat doahpagiid mat čatnasit cielaheapmái, rasismii ja vealaheapmái, ja čájehuvvojit filmmat duohta dáhpáhusain, das leat interaktiivvalaš ságastallanhárjehusat main vuolggasadji lea duohtadáhpáhusain, ja das lea čoahkkáigeassu reflekšuvdnagažaldagaiguin. Fáddá lea relevánta máŋggalágan fágaide nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, ja fágaidrasttildeaddji fáttat Demokratiija ja mielborgárvuođa ja Álbmotdearvvašvuođa ja eallinhálddašeami birra.
Oahpahuslágideapmi lea nuvttá, ja dan sáhttá álkit viežžat dán neahttasiiddus.
Ovdal go álggahat oahpahusa:
Cielaheapmi, rasisma ja vealaheapmi sáhttá leat bávččagahtti ja hearkkes fáddá muhtimiidda, geat ieža leat vásihan dan. Earáin ges sáhttet leat nággobohciideaddji oaivilat, dahje sáhttá vásihuvvot ahte lea dakkár fáddá man birra lea váttis iežas jurdagiid juogadit earáiguin. Mii ávžžuhit lahkonanvuogi mas searválaga guorahallet iešguđetlágan perspektiivvaid, seammás go vuhtiiváldá ja atná árvvus nubbi nuppi. Huma áinnas ovdagihtii ohppiiguin, geat sáhttet vásihit/vásihan dakkár áššiid, ja dus ferte leat plána maid don dagat jus bohtet reakšuvnnat.
Geahčes maiddái movt mii ávžžuhit ahte oahpahus berre čađahuvvot, dan sisdoalu ja giellageavaheapmi oahpahusságastallamis, maid gávnnat vuolemusas dán siiddus.
Lyd av
Pause
00:00
Geahča ja viečča oahpahuslágideami SOS-metoda birra dákko!
Háliidat go don dahje du skuvla heŋget SOS-metoda plakáhta skuvlii? Leat go sáhkki diehtit eambbo oahpahusmateriálaid birra, mat gullet dán oahpahussii?
Eará resurssat:
OAHPAHUSSII RÁHKKANEAPMI
Dás gávnnat rávvagiid oahpahussii ja eambbo duogášdieđuid cielaheami, rasisma ja vealaheami fáttás.
Go dákkár fáttáin barggat klássas, de lea dehálaš ahte ovdagihtii leat smiehtadan áššiid birra. Dákko leat čohkken ávkkálaš rávvagiid:
Praktihkalaš ávžžuhusat:
- Muitte ahte sáhttet leat oahppit klássas, geat leat vásihan cielaheami, rasisma ja vealaheami. Atte áinnas oktavuođadieđuid oktavuođaolbmuide (dearvvašvuođabuohccidivššár dahje eará), geaiguin oahppit sáhttet váldit oktavuođa jus sis lea dárbu hupmat soapmásiin maŋŋil oahpahusdiimmu.
- Mii ávžžuhit ovdagihtii ráhkkanahttit ohppiid oahpahusa fáttás, ja huma ohppiiguin geat sáhttet vásihit cielaheami, rasisma ja vealaheami.
- Oahpahusas leat joavkobarggut, ja soaitá leat buorre jus ovdagihtii juohká ohppiid joavkkuide. Sáhttá leat nu ahte muhtin oahppit eai berre leat seamma joavkkus iešguđet sivaid geažil.
Ávžžuhusat giela ja sisdoalu dáfus oahpahusságastallamis:
- Go ohppiiguin ságastallá cielaheami, rasisma ja vealaheami birra, de lea dehálaš ahte garvá giela mas ovddida «mii ja sii» -jurdaga.
- Juohkehaš sáhttá vásihit cielaheami, vaikko vel muhtin joavkkut sáhttet eambbo vásihit. Garvve čujuheamis dakkár olbmuid geain leat oinnolaš minoritehtamearkkat geat bahábut sáhttet vásihit dan dahje bájuhit muhtin minoritehta joavkkuid máŋgii.
- Lea maid dehálaš ahte ii «gradere» dáhpáhusaid, ahte muhtin dáhpáhusat leat eambbo dahje unnit duođalaččat dasa gii dan vásiha, gos dat lea dáhpáhuvvan dahje gii dan lea dahkan. Ane vuolggasadjin dan ahte cielaheapmi, rasisma ja vealaheapmi rihkkot min vuođđovuoigatvuođa ahte beassat eallit friddja eallima vealaheami haga.
- Go ovdamearkkaid ja smiehttamušaid dahká eanemus lági mielde guoskevažžan ohppiide, de dovdet sii eambbo lagasvuođa fáddái, vaikko eai dárbbaš ieža vásihan daid.
- Mii ávžžuhit ahte go namuha sin geat vásihit cielaheami, rasisma ja vealaheami lea vásiheaddjit ovdalii go gillájeaddjit, nu ahte garvá earáide bidjamis gillájeaddjirolla.
- Vásáhusat čájehit ahte lea dohkkemeahttunvuođa lea buoret dustet dohkkehemiin, earenoamážiid go suhtuin ja veahkaválddálašvuođain árvaluvvo dustet go earát vásihit vahátlaš dáhpáhusaid. Gánnáha go dustet vaši vašiin?
Mearrit ovdagihtii ovdal go diibmu álgá:
- Movt vástidat jus oahppit atnet n-sáni dahje eará sullasaš sániid?
- Movt dustet jus humora gesset ovdan dahje leaikkastallet eret duohtavuođa?
Jaskatvuohta bávččagahttá lea ovttasbargoprošeakta gaskal Amnesty, Norgga olmmošvuoigatvuođaid institušuvnna ja CATALYSTA, mas ulbmil lea ráhkadit reaidduid mat galget sáhttit leat veahkkin dahkat juoidá, jus oaidná soapmása gii vásiha cielaheami, rasisma ja vealaheami. Prošeavtta leat Bufdir ja Sparebankstiftelsen DNB ruhtadan. Sáhtát lohkat eambbo prošeavtta birra neahttasiiddus www.stillhetsarer.no.